Olin alles täitsa noor,
nüüd on läinud hapuks koor.
Enam lasteaeda samme sea,
ega põhikooli jalgu vea.
Gümnaasium ka läbi saanud,
mõned valikud veel jäänud.
Alles mängisin ma legodega,
nüüd aga puutun kokku egodega.
Kunagi õde mulle poest limpsi tõi,
sõbrad aga õlut sisse jõid.
Mäletan, kui lombis olin jalgupidi vees,
Nüüd aga pole enam see väike mees.
Väiksena sai mõelda ainult, et saaks välja minna,
Nüüd aga töö pärast pean mõtlema, et ei saaks kinga.
Väiksena soovisin, et saaks kiiresti suureks,
Nüüd aga sooviks, et saaks kiiresti nooreks.
Muredest on halliks läinud pea,
Elus kardan teha uue vea.
Kui varem mängiti koos poistega,
nüüd kokku kolitakse tüdrukutega.
Kui väiksena lahenesid mured paremini,
Siis nüüd tekivad need aina sagedamini.
Elu oli palju kergem,
Nüüd see ei ole üldse helgem.
Saaks ainult keerata aega tagasi,
Siis lahti pakiks oma pagasi.
Siis elus rohkem vigu teeks,
Siis mõnel pea ka üle keeks.
Seega sooviks olla ikka noor,
See sama roheline puukoor.
Midagi lambist.:)
Kui kutsun, kas tuleksid mu juurde,
minu juurde, minu südame suurde.
Kui lubad, siis kallistaksin sind,
see teeks ainult rõõmsamaks mind.
Kui lubad, hoiaks sinu käest kinni,
see ühendaks rohkem meie hingi.
Kui lubad, puudutaks sinu punakaid põski,
see meenutaks meie koos veedetud hetki.
Kui lubad, siis suudleks sind,
siis suudelksid ka sina mind.
No comments:
Post a Comment